DGT

DGT-njuolggadusat

Ulbmil

  • IKT-njuoggadusaid ulbmil lea ovddidit čielga rámmaid dasa movt IKT-rusttegiid galgá geavahit SJSBSs.
  • IKT-njuolggadusat gusket buot ohppiide ja kursaoasseváldiide geat geavahit IKT-rusttegiid SJSBSs.

 

Definišuvnnat

  • IKT-rusttegat leat dáid njuolggadusaid mielde buot elektrovnnalaš rusttegat, prográmmagálvvut ja fierpmádagat mat geavahuvvojit diehtojuohkima ja gulahallama oktavuođas. Dása gullet viessodihtorat ja mátkedihtorat, čálánat, scannerat, máŋgenmašiinnat, telefovnnat ja elektrovnnalaš távvalat.
  • Fierpmádat lea dán njuolggadusa mielde skuvlla siskkáldas fierpmádat ja čanastagat olgguldas fierpmádagaide, nu go Internehttii.

 

Njuolggadusat

  1. Skuvlla IKT-rusttegiid ožžot dušše skuvlla bargit ja oahppit geavahit, geain lea eavaheaddjinamma ja beassansátni skuvlla fierpmádahkii.
  2. Geavaheaddjinamma ja beassansátni lea persovnnalaččat, ja daid II SÁHTE juogadit earáiguin.
  3. Skuvlla IKT-rusttegiid ii galgga geavahit kommersiála doibmii iige makkárge ruhtaspealuide.
  4. Skuvlla IKT-rusttegiid ii galgga geavahit ovddidit rasisttalaš, nazisttalaš dahje eará vealaheaddji guottuid.
  5. Skuvllas ii leat ovddasvástádus priváhta ekonomalaš ruhtasirdimiidda mat dahkkojit skuvlla IKT-rusttegiid dahje fierpmádaga bokte.
  6. Biepmu ja juhkamuša ii leat lohpi IKT-rusttegiid bálddas návddašit ii ge vurkkodat dakkár vugiin ahte IKT-rusttegiid nala sáhttá gomihit dahje sturjet.
  7. Skuvlla serveriidda ii oačču viežžat ja installeret prográmmagálvvuid. Ii eará IKT-rusttegiidda ge galgga viežžat ja installeret prográmmagálvvuid maid ii leat ovdalgihtii čielggadan IKT-ossodagain.
  8. Skuvlla IKT-rusttegiid ja fierpmádagaid ii galgga geavahit máŋgensuodjaluvvon materiálaid fiilajuogadeapmái. Dát guoská musihka, filmmaid, spealuid dahje eará materiálaid viežžamii ja sáddemii, mat leat suodjaluvvon máŋgema vuostá gustovaš lágaid ja njuolggadusaid mielde.
  9. .Jus IKT-rusttegiidda šaddá sivva, de ferte dán dieđihit IKT-ovddasvástideaddjái nu johtilit go lea vejolaš.
  10. Sivat ja vahágat skuvlla IKT-rusttegiin, mat bohtet fuollameahttunvuođa ja boasttu geavaheami geažil, sáhttet mielddisbuktit buhtadusovddasvástádusa geavaheaddjái. Skuvlla jođihangoddi árvvoštallá áššiid dákkár oktavuođain ja dahká mearrádusa dan vuođul.
  11. Rusttegiid ii galgga geavahit pornográfalaš siidduid ohcamii, čáliheapmái, vurkemii dahje siidduid merkemii muitinmearkkain.
  12. IKT-ovddasvástideaddjis lea vejolašvuohta geahččat fiillaid maid geavaheaddji lea guođđán iežas geavaheaddjinama vuollái, jus váruhuvvo ahte njuolggadusat leat rihkkojuvvon. IKT-ovddasvástideaddjis leat jávohisvuođa geatnegasvuohta buot dieđuid dáfus maid gávdná mat EAI rihko njuolggadusaid.
  13. Skuvla láhčá diliid nu ahte ohppiin lea sihkkaris vurkenbáiki skuvlla serveriin. Oahppit guddet ieža ovddasvástádusa jus vurkejit dieđuid eará sadjái go daidda sihkkaris vurkenbáikkiide maid skuvla lágida. Jus dieđut láhppojit danne go geavaheaddji rusttegiin lea sivva, ja geavaheaddji ii leat geavahan daid sihkkaris vurkenbáikkiid maid skuvla lágida, de ii sáhte oahppi vuordit ahte skuvla gokčá goluid dieđuid máhcahandoaimmaid oktavuođas.
  14. Dihtora logat jorret beaivválaččat ja vurkkoduvvojit eanemusat čieža beaivvi, nu guhká go ii leat dárbu vurkkodit osiid loggafiillas duođaštussan.
  15. Go geavaha Interneahta, de galgá atnit Netikeahta. Dát mearkkaša ahte hui olu oktavuođain rehkenastet olggobeale olbmot du skuvlla ovddasteaddjin. Láhtte dan mielde. Dát guoská erenoamážit go geavaha IRC, UseNet, E-boastta ja ságastallanjoavkkuid, gos dieđuid sáhttá čuovvut ruovttoluotta skuvlii. Dát guoská maiddái sosiála neahttabáikkiide nu go Nettby, Facebook jna.
  16. Ii galgga sáddet čiegus e-boasttaid ii ge e-boasttaid dahje dieđuid nuppi olbmo namas, ii ge galgga bealkit dahje suhttadit vuostáváldi.
  17. Go oahpahusdimmut dihtorlanjas leat nohkan, de galgá geavaheaddji logget olggos, mašiinnat galget jáddaduvvot, čuovggat jáddaduvvot ja uksa lássejuvvot. Galgá maiddái bearráigeahččat ahte láset leat gokčojuvvon.
  18. Galgá álo leat ovddasvástideaddji olmmoš mielde go oahppit geavahit IKT-lanja, fuolahan dihte ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit. Ovddasvástideaddji lea bargi dahje eará geasa skuvla lea addán ovddasvástádusa (omd. kursajođiheaddji).
  19. Sus geas lea ovddasvástádus, lea geatnegasvuohta čujuhit geavaheaddji eret IKT-rusttegiin/-lanjas jus IKT-njuolggadusat rihkkojuvvojit, ja galgá maiddái raporteret IKT-ovddasvástideaddjái.
  20. Skuvla sáhttá luoikat dahje láigohit mátkedihtoriid joavkkuide geaid skuvla árvvoštallá dárbbašit dakkáriid oahpahusa dahje barggu oktavuođas. Oahppit ja kursaoasseváldit mákset láiggu láigošiehtadusa mielde.
  21. Priváhta dihtoriid sáhttá geavahit skuvllas nu guhká go dát dollet daid spesifikašuvdnadásiid ja gáibádusaid mat skuvllas leat mašiinnaide. Priváhta mašiinnaid ferte registreret skuvlla fierpmádahkii ja daidda ferte installeret prográmmagálvvuid maid skuvla oaidná dárbbašlažžan, ja dat galget lea installerejuvvon nu guhká go mašiinnat geavahuvvojit skuvllas dahje nu guhká go skuvla oaidná dan dárbbašlažžan.
  22. IKT-šiehtadus skuvlla ja oahppi gaskka vuolláičállojuvvo juohke skuvlajahkái. Skuvlajagi loahpas makulerejuvvo šiehtadus, nu guhká go njuolggadusat eai leat rihkkojuvvon, mii dahká šiehtadusa vurkkodeami dárbbašlažžan ášši geažil.
  23. Ohppiid ja bargiid digitála govaid almmuheapmi regulerejuvvo persovdnadieđuidlága ja Databearráigeahču njuolggadusaid bokte. Govat mat čájehit skuvladilálašvuođaid ja mat eai leat unohasat daid olbmuid guovdu geat leat govas, sáhttet almmuhuvvot jearakeahttá skuvlla jođihangotti árvvoštallama mielde. Govat gos váldofokus lea olbmuide, eai sáhte almmuhuvvot govvejuvvon olbmuid čálalaš lobi haga. Dákkár oktavuođain vuolláičállojuvvo sierra šiehtadus digitála govaid geavaheami birra. Govvejuvvon olbmos lea ge maid dalle vejolašvuohta geassit lobi goas ieš háliida, ja skuvla lea dalle geatnegahtton dakkaviđe sihkkut gova Interneahtas.
  24. Buot dihtorat, sihke viessodihtorat, mátkedihtorat ja priváhta dihtorat, galget dušše dalle geavahuvvot go oahpahusovddasvástideaddji oaidná dárbbašlažžan geavahit dihtoriid.
  25. IKT-njuolggadusaid rihkkun sáhttá maiddái dagahit ahte geavaheaddji massá geavahanrievtti skuvlla IKT-rusttegiidda muhtun áigái dan bokte ahte geavaheaddjikonto ja beassansátni bissehuvvojit.
  26. Rihkkuma reakšuvnnat mearriduvvojit juohke áššis skuvlla jođihangotti bokte. Smávit rihkkumiid oktavuođas delegerejuvvo váldi oahpahusovddasvástideaddjái. Jus geavaheaddji ii leat válddálaš, de galget váhnemat/váhnensadjásaččat oažžut čálalaš dieđu vejolaš duođalaš reakšuvnnaid birra.

Gulahallanolbmot

DGT-konsuleanta

Govva Odd Mikael Hætta
944 38 151


DGT-konsuleanta

Govva Svein Isak Hætta
477 89 045